Seriaalne muusika
Ilme
Seriaalne muusika, ka serialistlik muusika või seeriamuusika on muusika, mille loomisel on kasutatud seriaalset meetodit.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Seriaalse meetodi kasutuselevõtt ja seriaalse muusika loomine olid seotud oluliste muudatustega 1900. aastate alguse muusikas, kui toimus tonaalsuse lagunemine ning tekkis atonaalsus.
Seriaalse muusika ajaloo võib jaotada kolmeks põhiperioodiks[1]:
- 1920.–1940. aastad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris.
- 1950.–1960. aastad: multidimensionaalse serialismi, ka n-ö totaalse serialismi periood. Muusika loomisel allutati seriaalsele kontrollile võimalikult paljud muusikalised parameetrid
- alates 1960. aastatest: n-ö polümoduleeriv serialism, mille puhul muusika loomisel muutus järjest olulisemaks muusikaline parameeter ning seeria võis isegi taanduda.
Alates 1960.–1970. aastatest võib rääkida ka n-ö postserialistlikust muusikast.
Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960. aastatel.
Seriaalse muusika loojaid
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Heininen, Paavo 1998: "Sarjallisuus". Sävellys ja musiikinteoria 2/98, Sibelius-Akatemia, Sävellyksen ja musiikinteorian osasto. ISSN 0788-804X